Inimesed ei saa elada ilma armastuseta. Armastus on vajalik inimkonna säilimiseks. Armastust kui tunnet on raske kirjeldada. Kui üks inimene armastab teist, siis ta tunneb end koos kaaslasega olles äärmiselt hästi. Miks pole võimalik armastuse eest põgeneda?
Armastus ei hüüa tulles. See poeb vaikselt inimestele hinge nagu mõni ootamatu külaline, kes on su vana hea sõber, siseneks sulle koju, kuid ometi on teda hea näha. Ilmselt käib inimesel peas üks "klikk" kui ta teise liigikaaslasesse ära armub ning ta ei saa ise sinna midagi parata, sest teatavasti pole võimalik kedagi tahtlikult armastama hakata, isegi mitte parima tahtejõu juures. Kuidas siis hakkab üks inimene teist armastama?
Võimalusi on palju, kuid põgeneda neist ühegi eest ei saa. On võimalik piinelda ja tundeid eneses hoida, kuid see on väga valus, nähes iga päev armastatud ja ainsad laused, mis talle öelda saad on tervitused. Isik võib armuda esimesest silmapilgust. Ta võib olla koos ühe inimesega pikki aastaid, enne kui temas midagi märkab ja päris ära armub. Pahatihti võib olla armastus väga valus ning ka selle piina eest ei saa abitu ühiskond ära joosta.
Me eeldame, et armastus on kui mõiste ja seos kahe inimese vahel nagu juhe, mis ühendab elektrijaama ja laelampi. Aga kui signaalid lambist tagasi ei lähe, siis tuli ei põle. Jaam raiskab energiat selleks, et lamp töötaks, kuid seda ei juhtu ja see on väga valus. Sama lugu on ühepoolse armastusega. Kõik see vaev ja need üritused - kõik ilma asjata, tulemust ei ole ega tule. See on kõige halvem tunne, mida üks mees või naine kogeda võib ja selle eest ei saa põgeneda. Kes siis paneb inimesi armastama?
Miks öeldakse, et kaks inimest on omavahel justkui kokku loodud? Sellele teab vastust anult see, kes asjad niimoodi on töötama pannud. Võib-olla toimib kõik nii nagu kreeka mütoloogias, kus tiivuliste saabastega ingel Amor laseb inimeste pihta armunooli. Sel juhul ma ei imesta üldse, miks on võimatu armastuse eest põgeneda. Kui nii on, siis selle pisikese ingli õlul on päris suur koormus ja vastutus. Mööda lasta ju ei tohi, siis oleks päris halvasti, kui peaksid armastama vale inimest. Temast sõltuks kogu inimkonna tulevik, sest vaevalt keegi soovib saada lapsi partneriga, keda ta ei armasta. Kas vibulaskur saab käsu veel kõrgemalt taevast?
Need on küsimused, millele vastuseid me ei tea. Sellised probleemid on arvatavasti inimkonda piinanud kogu aeg. Ainsad, kes mingisugusegi teooria välja töötasid, on kreeklased ja roomlaed. See on nende mütoloogia, mis seletab kõike seletamatut. Kuid fakt on see, et armunool lendab vaikselt ja nähtamatult ja selle eest põgeneda ei saa, sest armastus on kõige võimsam tunne, mida me kogeme, olgugi ta hea või halb, mis on ühepoolne armastus. Me ei tea, kuidas haktakse üksteist armastama, me oskame ainult oletada, kuid me oleme teadlikud, et see on elus kõige tähtsam ja see on vajalik meie säilimiseks planeedil Maa.
Sunday, April 25, 2010
Monday, March 8, 2010
Tuli ära jälle.
Heh, pole jälle ammu kirjutanud siia midagi. Peaksin oma väikest jutukest jätkama. Viimasel ajal läheb mul kuidagi enam-vähem, mitte hästi, mitte halvasti. Nädalavahetusel eriti magada ei saanud ja rütm täitsa paigast ära aga see selleks, kogesin kõiksuguseid halbu asju live cashis aga karma tasus mulle tagasi :).
Kõige toredam on asja juures see, et Pets just 3-4 tundi tagasi rääkis klassiekskursioonist suvel, mille maksumus on umbes 10000 kr koos kõikide kuludega.
Muidu käin ikka autokoolis, teooria eksami sooritasin teise korraga, esimene kord oli palju lolle vigu, teine kord kõigest 2 ja sain läbi. Sõitmas käin nüüd, 3 korda olen ringi rallinud linna peal, on seda jama vaja? Tegelt on ikka. Vaikselt hakkan asjaga harjuma ja auto sureb järjest vähem välja, haha.
.. Jake & John arrived at the doorway of their home, left the stolen beautiful red car there and ran to the door. It was locked so they knew their parents weren't home. They had no idea where they were, they couldn't phone them, they didn't know where was their sister and what the hell happened at school?
John went to check the backdoor while Jake was sitting on the stairs watching the street which was empty. There was nobody out there. It was his 15th birthday but this wasn't the birthday he had wished for. John came back to the frontdoor and told Jake that his room's window was open and he had to be boosted up there to get in.
They went to the backyard, John boosted Jake up, he got it. If anyone had seen it they would have called the police since it looked like a robbery, but there was nobody, it seemed like the whole population of people had been wiped out of the Earth.
Jake opened the backdoor for John and suddenly his brother started crying. Jake hadn't seen John cry for a long time. He didn't know what to say so he just stood there, holding his arm which started to really ache by now.
Suddenly they heard a knocking on the door. Jake ran to the door to check out who it was behind it. It was his friend, Mike who claimed her parents have gone missing and out of nowhere his home filled with a funny-smelling black smoke which turned into a word immortality.
What could have that been, what did it mean, they had no idea. John said that it smelled like sulphur. Why would a black smoke smell like sulphur? There was no fire anywhere. Jake's birthday had like turned into a dream, a nightmare.
John tried calling Judith again while Mike said that they should go 50 miles out of town to his grandparents house, maybe they were home and then they shouldn't be that affraid. Jake didn't respont to his offer due to his arm. It seemed like he had a bone fracture and he had quivers all over his body. Mike started smiling and then John yelled at him because there was nothing to laugh about. John brought Jake a phial of vodka and told him to drink it. Jake said he had never drunk vodka before but he had plans to do it on his birthday, and guess what, it was his birthday. He drunk the whole bottle and 15 minutes later he said he doesn't feel any pain, atleast he tried to say that, he was too drunk to spell the words appropiately.
Then John said they had to go to hospital and they started driving in that fancy red car...
To be continued..
Kõige toredam on asja juures see, et Pets just 3-4 tundi tagasi rääkis klassiekskursioonist suvel, mille maksumus on umbes 10000 kr koos kõikide kuludega.
Muidu käin ikka autokoolis, teooria eksami sooritasin teise korraga, esimene kord oli palju lolle vigu, teine kord kõigest 2 ja sain läbi. Sõitmas käin nüüd, 3 korda olen ringi rallinud linna peal, on seda jama vaja? Tegelt on ikka. Vaikselt hakkan asjaga harjuma ja auto sureb järjest vähem välja, haha.
.. Jake & John arrived at the doorway of their home, left the stolen beautiful red car there and ran to the door. It was locked so they knew their parents weren't home. They had no idea where they were, they couldn't phone them, they didn't know where was their sister and what the hell happened at school?
John went to check the backdoor while Jake was sitting on the stairs watching the street which was empty. There was nobody out there. It was his 15th birthday but this wasn't the birthday he had wished for. John came back to the frontdoor and told Jake that his room's window was open and he had to be boosted up there to get in.
They went to the backyard, John boosted Jake up, he got it. If anyone had seen it they would have called the police since it looked like a robbery, but there was nobody, it seemed like the whole population of people had been wiped out of the Earth.
Jake opened the backdoor for John and suddenly his brother started crying. Jake hadn't seen John cry for a long time. He didn't know what to say so he just stood there, holding his arm which started to really ache by now.
Suddenly they heard a knocking on the door. Jake ran to the door to check out who it was behind it. It was his friend, Mike who claimed her parents have gone missing and out of nowhere his home filled with a funny-smelling black smoke which turned into a word immortality.
What could have that been, what did it mean, they had no idea. John said that it smelled like sulphur. Why would a black smoke smell like sulphur? There was no fire anywhere. Jake's birthday had like turned into a dream, a nightmare.
John tried calling Judith again while Mike said that they should go 50 miles out of town to his grandparents house, maybe they were home and then they shouldn't be that affraid. Jake didn't respont to his offer due to his arm. It seemed like he had a bone fracture and he had quivers all over his body. Mike started smiling and then John yelled at him because there was nothing to laugh about. John brought Jake a phial of vodka and told him to drink it. Jake said he had never drunk vodka before but he had plans to do it on his birthday, and guess what, it was his birthday. He drunk the whole bottle and 15 minutes later he said he doesn't feel any pain, atleast he tried to say that, he was too drunk to spell the words appropiately.
Then John said they had to go to hospital and they started driving in that fancy red car...
To be continued..
Sunday, February 14, 2010
Back in action.
Pole siia päris ammu kirjutanud, elu on kiire olnud. Kool, autokool, pokker jne. Pole üldse aega midagi teha olnudki. Tahaksin teile kõigile soovida head sõbrapäeva! :)
Mõtlesin, et võiks kirjutada mingisuguse loo, väljamõeldud story.
Jake woke up and the minute he opened his eyes, actually still didn't see anything, because he had been blindfolded, he was confused and shocked and screamed like a little girl. He took off the scarf which was over his eyes and yet again he shouted. There were 4 people standing in front of him, laughing like it was their last laughter. Jake himself started giggling. He saw her sister, brother and parents, everyone suited up in a clown costume. It was Jakes 15th birthday.
They all went downstairs, had coffee and cake, everyone were really happy. Time had come for the children to go to school.
When Jake, her sister Judith and brother John arrived school people were really happy and smiling to Jake. This was confusing to Jake. The thing is, he wasn't the most popular guy in school, actually he was the least popular, nobody really talked to him. He just thought maybe things are changing and life is going to be good, was about time.
Jakes first class that morning was Chemistry. The most boring of all. The teacher was 80 years old, understood no jokes, was all about teaching and studying the formulas. In the class most of the time all eyes were on Jake. He had no idea what was going on. Everyone were just laughing a little bit, nobody put any attention to Chemistry. The teacher, Mr. Geologist got really angry.
On the first pause Jake went to the restroom and checked the mirror. He saw himself, drawn Hitlers moustache on his face. At first, he laughed. But then as he tried to get it off his mood changed, a lot. You should have seen his face. It was hilarious. It just didn't come off. He called John to check it out. When John saw him he laughed like a pig. It was so funny to him, Jake was really upset. This wasn't the birthday he had wished for.
Then something weird happened. The restrooms door locked itself. Water started running from every sink, lights started shivering, black smoke came from the vents. They didn't know what to do and so John said they had to jump out of a window because the room started filling up with that funny-smelling smoke. They were on the second floor, lucky for them there was a big bush under the window. John went first, jumped down, everything alright and waited for Jake. Jake was really scared, cold sweat on his forehead but he managed to jump down.
Jake had hurt his arm landing down. But he said its ok. He actually didn't feel anything due to his shock. They looked in the windows of the school. Everything was filled with that funny black smoke. But there was no fire alarm. Actually there was no people outside the school. Had they all died in it? John tried calling their sister Judith, but the phoneline was down.
They were really worried about her. But there was nothing they could do because the phones were down, electricity was down also and there was no single soul outside. They stole the first car which was on their way and drove home, hoping their parents were there.
To be continued...
Mõtlesin, et võiks kirjutada mingisuguse loo, väljamõeldud story.
Jake woke up and the minute he opened his eyes, actually still didn't see anything, because he had been blindfolded, he was confused and shocked and screamed like a little girl. He took off the scarf which was over his eyes and yet again he shouted. There were 4 people standing in front of him, laughing like it was their last laughter. Jake himself started giggling. He saw her sister, brother and parents, everyone suited up in a clown costume. It was Jakes 15th birthday.
They all went downstairs, had coffee and cake, everyone were really happy. Time had come for the children to go to school.
When Jake, her sister Judith and brother John arrived school people were really happy and smiling to Jake. This was confusing to Jake. The thing is, he wasn't the most popular guy in school, actually he was the least popular, nobody really talked to him. He just thought maybe things are changing and life is going to be good, was about time.
Jakes first class that morning was Chemistry. The most boring of all. The teacher was 80 years old, understood no jokes, was all about teaching and studying the formulas. In the class most of the time all eyes were on Jake. He had no idea what was going on. Everyone were just laughing a little bit, nobody put any attention to Chemistry. The teacher, Mr. Geologist got really angry.
On the first pause Jake went to the restroom and checked the mirror. He saw himself, drawn Hitlers moustache on his face. At first, he laughed. But then as he tried to get it off his mood changed, a lot. You should have seen his face. It was hilarious. It just didn't come off. He called John to check it out. When John saw him he laughed like a pig. It was so funny to him, Jake was really upset. This wasn't the birthday he had wished for.
Then something weird happened. The restrooms door locked itself. Water started running from every sink, lights started shivering, black smoke came from the vents. They didn't know what to do and so John said they had to jump out of a window because the room started filling up with that funny-smelling smoke. They were on the second floor, lucky for them there was a big bush under the window. John went first, jumped down, everything alright and waited for Jake. Jake was really scared, cold sweat on his forehead but he managed to jump down.
Jake had hurt his arm landing down. But he said its ok. He actually didn't feel anything due to his shock. They looked in the windows of the school. Everything was filled with that funny black smoke. But there was no fire alarm. Actually there was no people outside the school. Had they all died in it? John tried calling their sister Judith, but the phoneline was down.
They were really worried about her. But there was nothing they could do because the phones were down, electricity was down also and there was no single soul outside. They stole the first car which was on their way and drove home, hoping their parents were there.
To be continued...
Friday, January 29, 2010
wadap?
Pole päris kaua kirjutanud. Ei oska midagi huvitavat pakkuda teile, sest ma pole midagi tarka teinud viimase nädala jooksul. Plaanis pole ka midagi äärmiselt huvitavat. Viimased nädal aega on möödunud rutiinselt suht. Sain terveks. Esmaspäev käisin koolis, ärkasin kell 07.00. Peale kooli mingile viiruste loengule, kust koju jõudsin 17.15 ja siis otse autokooli. Lõpuks koju jõudsin mingi 19.15 ja siis olin nagu laip. Tegin veidi pokkerit ja magama. Teisipäev oli vist suht sama, kool ja mängisin veidi pokkerit. Kolmapäev jälle suht sama, ainult, et lisandus ka autokool :o. Eile siis flippas täiesti ära. Kell 12 tundsin, et on kuidagi imelik olla. Oli väga külm, pidevad külmavärinad ja tugev uimasus. Kella 15ks oligi juba väga hull olla. Kui koolist olin koju jõudnud tõmbasin kohe villased sokid mitu pusa jne selga. Soe hakkas alles siis kui õhtul kell 23 magama läksin. Täna juba veidi parem ainult, et kõht valutab lambist. Räige uni on ka. Peaks sliipi viskama korraks.
Jube igav onju. Ma pean raamatu ka läbi lugema, pole siiamaani jõudnud seda uuesti lugema hakata. Üle poole on lugemata. Lihtsalt ei viitsi, suht igav raamat on tegelt. :D
Jube igav onju. Ma pean raamatu ka läbi lugema, pole siiamaani jõudnud seda uuesti lugema hakata. Üle poole on lugemata. Lihtsalt ei viitsi, suht igav raamat on tegelt. :D
Sunday, January 24, 2010
Breakdown.
No tere, kallid lugejad. Viimasel ajal on nii raske olnud. Kandsin ühest pokkeritoast oma rahad 95$ (950 kr) teise tuppa. Hakkasin seal mängima ja no sellist nalja pole ennem näinud. Absoluutselt igat võimalikku pidi tõmmati välja, kusjuures ütleme 90% kordadest, tegin ma õigesti. Õnneks nüüd mängisin ühe turniiri ja jäin kolmandaks, lõpus tõmmati ikka sama moodi ära. Sain siis 46$, olen veel veidi miinuses aga küll kõik paika loksub..
Põhimõtteliselt kõigepealt ütleme nii, et..
4 mängijat:
Esimesel on 95000 punkti (žetooni)
Minul 110000 žetooni
Kolmandal on 60000 žetooni
Ja viimasel umbes 40000 žetooni.
Mulle jagatakse kätte Äss-Kuningas, esimene mängija tõstab, mina tõstan kõik sisse, ta tuleb kaasa. Näitas Äss-Poiss. Protsendid 75%-25% minu kasuks. Ja sai neljanda kaardiga poisi, mis tähendas seda, et ta võitis ja mul jäi väga vähe järele. Oleks võitnud, siis oleks esikoht küllaltki kindel olnud (97$ - 970 EEK)..
Läks veidi mööda ja mulle jagati kätte 2 emandat. Olin veidi tagasi saanud ja tõstsin, kolmas mängija pani kõik mängu ma läksin kaasa. Näitas Äss Seitset. Protsendid 70%-30% minu kasuks. Sai muidu 2 paari.. Jäi jälle veidi järele, vahepeal kukkus üks välja, ja lõplik jaotus siis. Mul väga vähe järel, mulle jagatakse kätte kaks seitset, esimene mängija tõstab, panen kõik mängu, tuleb kaasa, näitab jälle Äss-Poiss, saab jälle poisi paari. Mina väljas. olin ees 55%-45%. Jah, läks siis nii.
Eile Kahes Paaris
Paaristurniiril Normaniga eile ei läinud meil just kõige paremini. Alguses minu halb kaardijooks, lõpuks Norman sai mõned korrad head kaardid ja saime finaallauda, kus nägin head kätt vaid 2 korda, actionit sain neist ühega ja kaotasin täielikule donkile. Aga mis teha, praegu on kõik nii rigged vist lihtsalt. Jäime igatahes viiendaks, vähemalt finaallaudagi. Hehe.
Esmaabi kursus
Vot see on küll nüüd üks asi, mida tegelt on hea teada. Aga kohutavalt igav. Minu üllatuseks oli seal ka mu onu, Peeter. Teeb ka lube jälle. See sai siis läbitud ilusti ja nii on lood.
Põhimõtteliselt kõigepealt ütleme nii, et..
4 mängijat:
Esimesel on 95000 punkti (žetooni)
Minul 110000 žetooni
Kolmandal on 60000 žetooni
Ja viimasel umbes 40000 žetooni.
Mulle jagatakse kätte Äss-Kuningas, esimene mängija tõstab, mina tõstan kõik sisse, ta tuleb kaasa. Näitas Äss-Poiss. Protsendid 75%-25% minu kasuks. Ja sai neljanda kaardiga poisi, mis tähendas seda, et ta võitis ja mul jäi väga vähe järele. Oleks võitnud, siis oleks esikoht küllaltki kindel olnud (97$ - 970 EEK)..
Läks veidi mööda ja mulle jagati kätte 2 emandat. Olin veidi tagasi saanud ja tõstsin, kolmas mängija pani kõik mängu ma läksin kaasa. Näitas Äss Seitset. Protsendid 70%-30% minu kasuks. Sai muidu 2 paari.. Jäi jälle veidi järele, vahepeal kukkus üks välja, ja lõplik jaotus siis. Mul väga vähe järel, mulle jagatakse kätte kaks seitset, esimene mängija tõstab, panen kõik mängu, tuleb kaasa, näitab jälle Äss-Poiss, saab jälle poisi paari. Mina väljas. olin ees 55%-45%. Jah, läks siis nii.
Eile Kahes Paaris
Paaristurniiril Normaniga eile ei läinud meil just kõige paremini. Alguses minu halb kaardijooks, lõpuks Norman sai mõned korrad head kaardid ja saime finaallauda, kus nägin head kätt vaid 2 korda, actionit sain neist ühega ja kaotasin täielikule donkile. Aga mis teha, praegu on kõik nii rigged vist lihtsalt. Jäime igatahes viiendaks, vähemalt finaallaudagi. Hehe.
Esmaabi kursus
Vot see on küll nüüd üks asi, mida tegelt on hea teada. Aga kohutavalt igav. Minu üllatuseks oli seal ka mu onu, Peeter. Teeb ka lube jälle. See sai siis läbitud ilusti ja nii on lood.
Saturday, January 23, 2010
Pokernight
Täna lähme 2Paari seltskondlikule paaristurniirile. Meie, kui tiitlikaitsjad, Normaniga üritame ikka kinni panna jälle. Tegelt vahet pole kas võidame, sest esikoha auhind on nagunii sama (kast õllet). Selles suhtes pole vahet, et. Meid läheb ilgem seltskond, mitu-mitu paari nii, et võiduvõimalused on meie seltskonna jaoks suuremad. Edu kõigile ja ässad pihku! Õhtul/Homme hommikul kirjutan siis tulemused ja kuidas üldse läks.
Põhimõtteliselt olen vist terve, nohu natuke veel kummitab hommikuti, aga võtan rohtu ja siis jälle parem.
Põhimõtteliselt olen vist terve, nohu natuke veel kummitab hommikuti, aga võtan rohtu ja siis jälle parem.
Friday, January 22, 2010
I'm a Dreamer.
Tean, et te kõik täna juba mitmeid tunde tagasi passite mu blogi lehel ja checkite, kas on juba uus sissekanne või ei. No ei ole. Aga nüüd tuleb, mitte midagi suurt küll, sest ei oska praegu midagi nagu. Kõik tahavad näha Elise story järge aga noh, võta näpust, ei näe veel. Muidu kui kohe koerale maiustus anda siis hakkab ju igav. Vot.
Aga millest ma kirjutan siis?
Ma kirjutan teile veidike, kuidas elu tuleks elada.
Elu peab elama nii, et kui oled jäänud nii vanaks ja lapselapsed sind pesemas käivad, siis mõtled, et sul oli ikka üks raju elu. Tuleb teha kõike, mida hing ihaldab. Okei, mitte päris kõike eks, aga saite ju aru, mida mõtlen. Elu tuleb nautida. Elust tuleb võtta maksimum. Tuleb vältida marginaalseid situatsioone, et endal oleks lihtsam. Lihtsuses peitub ilu. Kergus. Kõik alustatu tuleb viia lõpule, antud lubadusi tuleb täita. Tuleb olla aus. Lihtsalt peab olema aus. Pead ära tundma sõbra ja tuttava. Neil vahet tegema. Armastama ja hoolima lähedastest. Kõik nagu loll jutt.
Samas arvan ma, et mõndade asjadega on nii, et kui saaks teha maksimumi. Siis pole mõtet. Juhul kui miinimumi võttes on parem. Siinkohal tooks näiteks kooli. Ma ei õpi. Või tegelt, kellele ma valetan. Ma õpin matemaatikat. Mulle meeldib matemaatika ja ma õpin seda. Teistest ainetest on mul kas suht sügavalt savi või siis neid pole vaja õppida, sest need on elementaarsed. Mul pole plaaniski õppida nüüd medalitele sadu aastaid ja pärast saada selle eest paar fancy paberit. Saab ka lihtsamini. Tuleb lihtsalt mõelda positiivselt, pea peab töötama ja tuleb võtta sealt, kust õigel ajal kõige targem võtta on. Muidu tänaksin õpetaja Miidlat, kes mulle alguses kui gümnaasiumi läksin üldse ei meeldinud. Tänan teda selle eest, et on minusse sisestanud matemaatika pisiku.
Aitab vist moraalist teile, lapsed. :D
Nii palju siis ka veel, et hakkan terveks saama, jumal tänatud. Kuid tegelikult eriti vahet pole ju, tuleb jälle mingi mõnus selline ekstreemne külm, või on juba vist. Pole eriti väljas käinud, täna käisin ainult poes suitsu ostmas, panin paksult riidesse, hullu väga polnud.
Pühapäeval puhkame.
Niisiis, kohe kindlasti puhkame. Kui 8 tundi esmaabi kursusel passimist saab nimetada puhkamiseks, siis küll. 8 tundi, ma ei saa aru. Äkki ei peagi aru saama, aga minema peab..
Ma tahaks siia lisada youtube linki ühes muusikapalast, aga ma ei oska. :D
Niels Van Gogh - Dreamer (Cansis Remix Edit)
http://www.youtube.com/watch?v=o8kFv1N26ng
Aga millest ma kirjutan siis?
Ma kirjutan teile veidike, kuidas elu tuleks elada.
Elu peab elama nii, et kui oled jäänud nii vanaks ja lapselapsed sind pesemas käivad, siis mõtled, et sul oli ikka üks raju elu. Tuleb teha kõike, mida hing ihaldab. Okei, mitte päris kõike eks, aga saite ju aru, mida mõtlen. Elu tuleb nautida. Elust tuleb võtta maksimum. Tuleb vältida marginaalseid situatsioone, et endal oleks lihtsam. Lihtsuses peitub ilu. Kergus. Kõik alustatu tuleb viia lõpule, antud lubadusi tuleb täita. Tuleb olla aus. Lihtsalt peab olema aus. Pead ära tundma sõbra ja tuttava. Neil vahet tegema. Armastama ja hoolima lähedastest. Kõik nagu loll jutt.
Samas arvan ma, et mõndade asjadega on nii, et kui saaks teha maksimumi. Siis pole mõtet. Juhul kui miinimumi võttes on parem. Siinkohal tooks näiteks kooli. Ma ei õpi. Või tegelt, kellele ma valetan. Ma õpin matemaatikat. Mulle meeldib matemaatika ja ma õpin seda. Teistest ainetest on mul kas suht sügavalt savi või siis neid pole vaja õppida, sest need on elementaarsed. Mul pole plaaniski õppida nüüd medalitele sadu aastaid ja pärast saada selle eest paar fancy paberit. Saab ka lihtsamini. Tuleb lihtsalt mõelda positiivselt, pea peab töötama ja tuleb võtta sealt, kust õigel ajal kõige targem võtta on. Muidu tänaksin õpetaja Miidlat, kes mulle alguses kui gümnaasiumi läksin üldse ei meeldinud. Tänan teda selle eest, et on minusse sisestanud matemaatika pisiku.
Aitab vist moraalist teile, lapsed. :D
Nii palju siis ka veel, et hakkan terveks saama, jumal tänatud. Kuid tegelikult eriti vahet pole ju, tuleb jälle mingi mõnus selline ekstreemne külm, või on juba vist. Pole eriti väljas käinud, täna käisin ainult poes suitsu ostmas, panin paksult riidesse, hullu väga polnud.
Pühapäeval puhkame.
Niisiis, kohe kindlasti puhkame. Kui 8 tundi esmaabi kursusel passimist saab nimetada puhkamiseks, siis küll. 8 tundi, ma ei saa aru. Äkki ei peagi aru saama, aga minema peab..
Ma tahaks siia lisada youtube linki ühes muusikapalast, aga ma ei oska. :D
Niels Van Gogh - Dreamer (Cansis Remix Edit)
http://www.youtube.com/watch?v=o8kFv1N26ng
Thursday, January 21, 2010
E nagu elav.
Ühe neiu suure tahte ning minu antud lubaduse tõttu kirjutan täna midagi ennekuulmatut, enneolematut, seda pole veel keegi teinud, sellega pole keegi hakkama saanud.. Okei nali naljaks. Aga ma üritan. Meil on olnud väga palju omapäraseid hetki koos aga ma ei tea kas oleks sobilik nendest siia kirjutada? On nii mõnigi inimene, keda need häirida võiksid, ehk oleks parem need enda teada jätta? Eks näis, vaatab palju ma muidu kirjutada oskan.
Naer esimesest silmapilgust.
Kool oli just alanud ning me istusime vanakas varjualuse taga. Meid oli ikka väga palju seal. Alustades Normani ja Orulaga lõpetades Merkaga. Mäletan, et kutsusime Blacki ka, ütlesime talle, et hakkame räigelt jooma jne. Black tuli siis, ei saanud eriti naljast aru ja läks ostis viina poest omale. Istusime varjualuse taga, kell oli vist suht palju juba, igatahes oli suht pime juba. Mingi hetk läksid Norman ja Kriss (vist?) kellelegi vastu. Nad läksid Elisele vastu, siis ma sind esimest korda nägingi. Eriti me seal ei rääkinud, kui üldse vist?:D
Vahepeal nuuskan nina ja mõtlen, mida veel kirjutada.
Järgmine kord kui me kohtusime oli vist paar nädalat hiljem. Jupats oli minu juures ja me käisime poes suitsu ostmas. Siis Norman helistas, küsis, mis toimub. Ma ütlesin, et midagi, et lähme Jupatsiga minu juurde ja pärast vaatab edasi. Siis tulidki Norman ja Elis minu juurde, aga ma millegi pärast eriti rohkem ei mäleta sellest päevast.
Võibolla vahepeal veel trehvasime, msnis rääkisime veits.
Joonistame lumele.
Okei, möödunud oli vist pikk aeg sellest kuni me viimate nägime üksteist. (Nuuskan nina jälle)
Lambist rääkisime msnis, sa vist tahtsid välja minna. Panid kõned peale igale poole ja läksime vanakasse. Vanakas istusime niisama Lauritsa autos, sest väljas oli faking -93 kraadi. Pärast sõitsime Käpa juurde, kus mängisime 10-t. 2 huligaani, nimesid ei nimeta, tegid tegusi auto taga, mida ei nimeta. :D
Pärast poole Laurits viis meid tagasi jalkaplatsi juurde ja läksime bussi peale. Sõitsime vist kõigepealt vanaka lõppu ja siis alles linna :D:D.
Öööööööö, bussis pärast sa vingusid mu kallal, et ma nii vaikselt räägin, tea nüüd, et ma rääkisingi meelega vaikselt, sest nii igav oli ja väiksed naljad oli vaja teha. Pärast bussilt maha minnes saigi jubedalt naerda, ma polnud kaua nii südamest naernud. Aitäh.
Möödus vist paar päeva, kui läksime jälle välja. Seekord siis mõlemad olime lubanud, et peame joonistama lumele südame, mis nägi välja midagi sellist :D:D:D
Läks jälle paar päeva mööda, sinu sünnipäevani oli jäänud vist 2-3 päeva. Ostsime port arturist ühe viina (mida mina ei joonud). Kui see joodud sai läksime 2Paari. Seal algul mängisime Aliast, meie ühes tiimis ja vastu Norman ning Jarmo. Saime ikka haledalt üle. Hhahah, me saime vahepeal isegi miinuspunkte. Siis me hakkasime pokkerit mängima, ma eriti mängida ei viitsinud panin suht lampi. Tegime vahepeal küllaltki omapäraseid nalju, mille peale Norman vaatas meid kurja pilguga. Haha. Tore õhtu. Pärast jäime kahekesi, sest kõik läksid minema, lambist, lihtsalt kadusid ära. Jõime oma viimaseid siidreid ja ma üritasin sulle žetoonidega shufflet selgeks õpetada, sa said ka, ma tean ja mäletan hästi aga enam sa ei tee seda millegi pärast.
Kui meid esimest korda aeti ära öeldi, et baar on suletud siis ütlesime, et jaja kohe läheme :D. Poole tunni pärast kuskil sama jutt ja siis läksime ka. Jube külm oli koju minna, väljas ma mõtlen.
Igatahes mina jõudsin koju lõpuks Hello Kitty kinnastega, sina minu salli ja kinnastega. :D
See oli tore ja meeldejääv õhtu, loodan, et sinagi nautisid seda.
Breakdown.
Tulid jõulud, tuli aastavahetus, tuli üks nii kuradima kurb sündmus, millest ei tahagi rääkida. Aga ära me seal käisime. Nüüd siiamaani jõudes jääbki mul vist mõte seisma, sest mu mõttesse tuli ainult tema. Puhka rahus..
Naer esimesest silmapilgust.
Kool oli just alanud ning me istusime vanakas varjualuse taga. Meid oli ikka väga palju seal. Alustades Normani ja Orulaga lõpetades Merkaga. Mäletan, et kutsusime Blacki ka, ütlesime talle, et hakkame räigelt jooma jne. Black tuli siis, ei saanud eriti naljast aru ja läks ostis viina poest omale. Istusime varjualuse taga, kell oli vist suht palju juba, igatahes oli suht pime juba. Mingi hetk läksid Norman ja Kriss (vist?) kellelegi vastu. Nad läksid Elisele vastu, siis ma sind esimest korda nägingi. Eriti me seal ei rääkinud, kui üldse vist?:D
Vahepeal nuuskan nina ja mõtlen, mida veel kirjutada.
Järgmine kord kui me kohtusime oli vist paar nädalat hiljem. Jupats oli minu juures ja me käisime poes suitsu ostmas. Siis Norman helistas, küsis, mis toimub. Ma ütlesin, et midagi, et lähme Jupatsiga minu juurde ja pärast vaatab edasi. Siis tulidki Norman ja Elis minu juurde, aga ma millegi pärast eriti rohkem ei mäleta sellest päevast.
Võibolla vahepeal veel trehvasime, msnis rääkisime veits.
Joonistame lumele.
Okei, möödunud oli vist pikk aeg sellest kuni me viimate nägime üksteist. (Nuuskan nina jälle)
Lambist rääkisime msnis, sa vist tahtsid välja minna. Panid kõned peale igale poole ja läksime vanakasse. Vanakas istusime niisama Lauritsa autos, sest väljas oli faking -93 kraadi. Pärast sõitsime Käpa juurde, kus mängisime 10-t. 2 huligaani, nimesid ei nimeta, tegid tegusi auto taga, mida ei nimeta. :D
Pärast poole Laurits viis meid tagasi jalkaplatsi juurde ja läksime bussi peale. Sõitsime vist kõigepealt vanaka lõppu ja siis alles linna :D:D.
Öööööööö, bussis pärast sa vingusid mu kallal, et ma nii vaikselt räägin, tea nüüd, et ma rääkisingi meelega vaikselt, sest nii igav oli ja väiksed naljad oli vaja teha. Pärast bussilt maha minnes saigi jubedalt naerda, ma polnud kaua nii südamest naernud. Aitäh.
Möödus vist paar päeva, kui läksime jälle välja. Seekord siis mõlemad olime lubanud, et peame joonistama lumele südame, mis nägi välja midagi sellist :D:D:D
Läks jälle paar päeva mööda, sinu sünnipäevani oli jäänud vist 2-3 päeva. Ostsime port arturist ühe viina (mida mina ei joonud). Kui see joodud sai läksime 2Paari. Seal algul mängisime Aliast, meie ühes tiimis ja vastu Norman ning Jarmo. Saime ikka haledalt üle. Hhahah, me saime vahepeal isegi miinuspunkte. Siis me hakkasime pokkerit mängima, ma eriti mängida ei viitsinud panin suht lampi. Tegime vahepeal küllaltki omapäraseid nalju, mille peale Norman vaatas meid kurja pilguga. Haha. Tore õhtu. Pärast jäime kahekesi, sest kõik läksid minema, lambist, lihtsalt kadusid ära. Jõime oma viimaseid siidreid ja ma üritasin sulle žetoonidega shufflet selgeks õpetada, sa said ka, ma tean ja mäletan hästi aga enam sa ei tee seda millegi pärast.Kui meid esimest korda aeti ära öeldi, et baar on suletud siis ütlesime, et jaja kohe läheme :D. Poole tunni pärast kuskil sama jutt ja siis läksime ka. Jube külm oli koju minna, väljas ma mõtlen.
Igatahes mina jõudsin koju lõpuks Hello Kitty kinnastega, sina minu salli ja kinnastega. :D
See oli tore ja meeldejääv õhtu, loodan, et sinagi nautisid seda.
Breakdown.
Tulid jõulud, tuli aastavahetus, tuli üks nii kuradima kurb sündmus, millest ei tahagi rääkida. Aga ära me seal käisime. Nüüd siiamaani jõudes jääbki mul vist mõte seisma, sest mu mõttesse tuli ainult tema. Puhka rahus..
Wednesday, January 20, 2010
Külm, väga külm.
Jälle on väljas räigelt külm. No milleks? Miks on vaja seda kuradi külma, et ma saaksin jälle haigeks jääda või? Eriti rõve. Jälle mingi rõve nohu ja kurguvalu, enesetunne on konkreetselt miinustes. Käisin autokoolis, no sure või ära, ei suuda lihtsalt olla, sest nii halb on. Seekord sai vähemalt natuke naljagi ja oli huvitavam. Liiklusohutusteste tegime, lugesime kõik ükshaaval küsimuse ja vastuse. Toob suu muigele kui üks ütleb enamvähem iga kord "õige" asemel "tõde". No kuidas on see tõde. See on õige või vale mitte mingi kuradi "tõde" või "kindel". Hahaha, olen vist õel.
Aga koju ma jõudsin, tee peal oli mõttes juba midagi kirjutada aga nagu oleks ussisõnad peale loetud, et ei oska millestki kirjutada. Elis ütles, et kirjutaksin temast. Tegelt väga ei oska. Umbes nagu üritaks matemaatika kontrolltööd lahendada ise mõistamata, mida tähendab liitmine. Kunagi üritan, ma luban. :D
Praegu tahaksin teed juua. Pean veidi veel ootama. Aroomikas piparmündi tee on küll valmis aga see on liiga kuum, et juua. Põletab.. :(
Kas keegi teist ootab veel kevadet nii palju kui mina?
Millal sulab lumi? Millal hakkavad lilled õitsema? Millal tulevad linnud soojalt maalt tagasi? Tahaks ise ka. Tehke keegi reis välja, vahet pole kuhu, peaasi, et soe oleks. Aaaaaaaga millal tulevad puudele pungad ja mõne aja pärast esimesed rohelised, õrnad lehed?
Kevadel. Siis kui mina saan 18. Mõttelünk.. Siis järgneb suvi 2 nädalat peale seda, kui olen saanud täisealiseks. Ootan..
Aga koju ma jõudsin, tee peal oli mõttes juba midagi kirjutada aga nagu oleks ussisõnad peale loetud, et ei oska millestki kirjutada. Elis ütles, et kirjutaksin temast. Tegelt väga ei oska. Umbes nagu üritaks matemaatika kontrolltööd lahendada ise mõistamata, mida tähendab liitmine. Kunagi üritan, ma luban. :D
Praegu tahaksin teed juua. Pean veidi veel ootama. Aroomikas piparmündi tee on küll valmis aga see on liiga kuum, et juua. Põletab.. :(
Kas keegi teist ootab veel kevadet nii palju kui mina?
Millal sulab lumi? Millal hakkavad lilled õitsema? Millal tulevad linnud soojalt maalt tagasi? Tahaks ise ka. Tehke keegi reis välja, vahet pole kuhu, peaasi, et soe oleks. Aaaaaaaga millal tulevad puudele pungad ja mõne aja pärast esimesed rohelised, õrnad lehed?
Kevadel. Siis kui mina saan 18. Mõttelünk.. Siis järgneb suvi 2 nädalat peale seda, kui olen saanud täisealiseks. Ootan..
Tuesday, January 19, 2010
Tahaksin veel kirjutada.
Olen saanud head vastukaja selle kohta, et olen kirjutama hakkanud.
Tahaks väga kirjutada. Aga ei oska, ei tea, millest, päris lambist ka ju kirjutama ei hakka, et homme on meil jälle külm ilm ja mul koolis ainult 4 tundi.
Raamatust?
Tahan kirjutada raamatut. Algelised ideed on tekkinud, millest kirjutada aga ei tea ju täpselt kuidas asi käib. Päris nii vist ei ole, et lihtsalt võtad kätte ja hakkad kirjutama. Peaks uurima kuidas süsteemid toimivad. Samas selle kirjutamine nõuab nii palju aega, mida mul üldse ei ole. Vist. Aga kunagi ma selle valmis kirjutan. Huvitav, kas sellel lugejaid ka oleks? Või loeks ainult sugulased ja sõbrad viisakusest. Ei tea, kas üldse õnnestub, kas tuleb üldse loetav raamat või lihtsalt hea uinumislugu. Nõme ju.
Muidu ise praegu loen üht raamatut, nime ei oska öelda, sest raamat on teises toas ja väga ei viitsi seda tuua. Hea raamat on, räägib kreeka vääääääääga vanast ajaloost, noh, need jumalad ja surematud ja kõik teistsugused olendid. Ajastu on veidi enne Achillest. Jah, väärt raamat on, pärast ütlen nime ka. Aaa, see on inglise keelne ka. Nii et ma ei tea, Markson, kui sa seda lugeda tahad siis soovitan mõnda eesti keelset. :D
Siis ma pean veel lugema Tõde ja Õigust, no tule taevas appi. Aega on ka päris palju antud, järgmiseks nädalaks või selle lõpuks, täpselt ei saanud aru, peab läbi olema. See ju pole puhtfüüsiliselt võimalik. Ei viitsi lugeda seda, võtan kokkuvõtte parem.
Hetkel õnnelik.
Ja veel ma tahaksin oma üüratu suurt rõõmu teiega jagada. Sain matemaatika kontrolltöö viie, nagu ausalt, VIIE. Seda pole juhtunud juba kesteab, mis aastast. Siinkohal tänaks Käpat, kes kontrollis töö ajal mu vastused üle ja parandas ühe vea. Üldse on midagi paigast ära. Varem ma vihkasin matemaatikat, no lihtsalt ei sallinud, nii rõve aine oli, kottigi aru ei saanud, istud seal tunnis, üritad, ei saa, loobud.. Sama jama päevast päeva. Nüüd on lihtsalt nii südamelähedane aine, ainuke, mida õpin.
No tahaks veel kirjutada, igav on ka. See on hea tunne, kirjutad midagi & vajutad enter, loed üle. Vaatad, millega hakkama said, pärast teed ühe suitsu ja mõtled, et no oledki superman valmis. Tuled tagasi, vaatad mõni on öelnud, tore blog, kena blog, pane veel pane veel. Super. Soovitan kõigile.
Rohkem ei oska aga alla anda ka ei taha. Üldjuhul kui, millegi käsile võtan siis teen ta ära ka. Selle postiga vist ongi juba õhtapeal.
Unustasin juba, raamat, mida loen võib kutsuda nimepidi "The Golden Fleece and the heroes who lived before Achilles". Autor on Padriac Colum.
Tahaks väga kirjutada. Aga ei oska, ei tea, millest, päris lambist ka ju kirjutama ei hakka, et homme on meil jälle külm ilm ja mul koolis ainult 4 tundi.
Raamatust?
Tahan kirjutada raamatut. Algelised ideed on tekkinud, millest kirjutada aga ei tea ju täpselt kuidas asi käib. Päris nii vist ei ole, et lihtsalt võtad kätte ja hakkad kirjutama. Peaks uurima kuidas süsteemid toimivad. Samas selle kirjutamine nõuab nii palju aega, mida mul üldse ei ole. Vist. Aga kunagi ma selle valmis kirjutan. Huvitav, kas sellel lugejaid ka oleks? Või loeks ainult sugulased ja sõbrad viisakusest. Ei tea, kas üldse õnnestub, kas tuleb üldse loetav raamat või lihtsalt hea uinumislugu. Nõme ju.
Muidu ise praegu loen üht raamatut, nime ei oska öelda, sest raamat on teises toas ja väga ei viitsi seda tuua. Hea raamat on, räägib kreeka vääääääääga vanast ajaloost, noh, need jumalad ja surematud ja kõik teistsugused olendid. Ajastu on veidi enne Achillest. Jah, väärt raamat on, pärast ütlen nime ka. Aaa, see on inglise keelne ka. Nii et ma ei tea, Markson, kui sa seda lugeda tahad siis soovitan mõnda eesti keelset. :D
Siis ma pean veel lugema Tõde ja Õigust, no tule taevas appi. Aega on ka päris palju antud, järgmiseks nädalaks või selle lõpuks, täpselt ei saanud aru, peab läbi olema. See ju pole puhtfüüsiliselt võimalik. Ei viitsi lugeda seda, võtan kokkuvõtte parem.
Hetkel õnnelik.
Ja veel ma tahaksin oma üüratu suurt rõõmu teiega jagada. Sain matemaatika kontrolltöö viie, nagu ausalt, VIIE. Seda pole juhtunud juba kesteab, mis aastast. Siinkohal tänaks Käpat, kes kontrollis töö ajal mu vastused üle ja parandas ühe vea. Üldse on midagi paigast ära. Varem ma vihkasin matemaatikat, no lihtsalt ei sallinud, nii rõve aine oli, kottigi aru ei saanud, istud seal tunnis, üritad, ei saa, loobud.. Sama jama päevast päeva. Nüüd on lihtsalt nii südamelähedane aine, ainuke, mida õpin.
No tahaks veel kirjutada, igav on ka. See on hea tunne, kirjutad midagi & vajutad enter, loed üle. Vaatad, millega hakkama said, pärast teed ühe suitsu ja mõtled, et no oledki superman valmis. Tuled tagasi, vaatad mõni on öelnud, tore blog, kena blog, pane veel pane veel. Super. Soovitan kõigile.
Rohkem ei oska aga alla anda ka ei taha. Üldjuhul kui, millegi käsile võtan siis teen ta ära ka. Selle postiga vist ongi juba õhtapeal.
Unustasin juba, raamat, mida loen võib kutsuda nimepidi "The Golden Fleece and the heroes who lived before Achilles". Autor on Padriac Colum.
Monday, January 18, 2010
Esimene sissekanne.
Ei teagi, kust alustada. Eks see esimene sissekanne kõige raskem ole, teeb ju sama välja, kui alustada kirjandi või raamatuga. Viimane ongi mingil määral põhjus, miks blogiga alustan. Viimasel ajal on tekkinud soov kirjutada raamat, missugune, mis teemal, ei tea.. Aga tahaks..
Võiks vist kirjutada peatükkidena.
Alustuseks siis räägiksin endast. Nimeks Tõnis, nagu te kõik teate. Olen õpilane, õpin Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis 11c klassis, bioloogia kallakuga klassis. Kui juba koolist juttu siis siinkohal tahaksin mainida, et ei viitsi üldse koolis käia aga kuidagi ikka ajan end hommikuti üles, et sinna minna ja tunda 2011. aasta suvel seda tunnet, et läbi sai. Kuigi kõik, kes on koolid lõpetanud räägivad, et oh kooliaeg oli nii hea aga ma ei arva nii. Ega ma tegelikult ei tea ju aga praegu tunnen lihtsalt, et see, et ma koolis käin, see on mõttetu, tegelt ta ju ei ole aga nii ma tunnen. Tunnetest rääkides olen ma küllaltki kinnine inimene, otse tugevaid arvamusi välja öelda ei oska (või ei julge, ei tea). Väga vabalt suhtlen ainult inimestega, kes on lähedased. Võõrastega rääkides pigem vaikin ja kui üldse on juttu inimestega, kelle vastu mul suuremat austust ei ole siis lihtsalt ei viitsi midagi öeldagi, loodan, et keegi ei solvunud nüüd.
Hobiks on mul pokker. Ilmselgelt tuli teil esimese mõttena pähe, mis inimesega nüüd siis tegu on. Arvan, et enamus, kes teist seda blogi loeb täpselt ei teagi, mis see pokker on, ehk teab reegleid ja esmareaktsioon on, et tegemist on hasartmänguga. Aga nii palju võin teile öelda, et pokker on oskusmäng. Muidugi mängib mingil määral rolli ka õnn. Mängijaid on ka erinevaid. Lühidalt öeldes on võitvad ja kaotavad mängijad, pikas perspektiivis. Kaotavad on need, kelle iseloomujooned lihtsalt ei luba võita. Need, kes mängivadki entertainment eesmärgil, näiteks peale palgapäeva panevad summa kõrvale, et järgmine pühapäev kodus arvuti taga pokkerit toksida, arvestades sellega, et nad kaotavad. Võib-olla olen isegi kaotavad mängija, ei tea, ei ole veel nii palju mänginud, et kindlat midagi öelda. Kuid nii palju oskan öelda, et eesmärgiks olen võtnud saada võitvaks mängijaks, õpin palju ja õppida on ka veel tohutult.
Mis arvavad teised, et mängin pokkerit?
Mõni ei ütle oma arvamust, muigab lihtsalt ja mõtleb, et ma olen ikka üks loll inimene.
On ka neid, kes teavad, et tegemist on oskusmänguga ja toetavad mind ning aitavad kui oskavad.
Mõni tuleb ikka vastu ja küsib noh palju maha mängisid? Ainult naeran selle üle, mõtteis.
Isa mul pole üldse selle poolt, et mängin. Võib-olla ta teab omast kogemustest, et hasartmängud ei ole head, tean ise ka seda. Aga pokker ei ole hasartmäng, võinoh.. kuidas võtta. Kui võtta hasartmängu niimoodi, et.. Mängida palju, siis võib-olla tõesti. Aga selle mõttega, et oh mängin ja proovin võita, äkki seekord joppab, ei.. Nii ma ei mõtle.
Ema on veidi mõistlikum. Kuigi tean, et talle sisimas ei meeldi see, siis ta nii väga vastu ei ole. Ütleb lihtsalt, et oleksin ettevaatlikum. Luban, et üritan.
Aga kurat, mis see pokker on siis?
Pokker on mäng, kus tuleb vastu võtta otsuseid. Otsuseid on vaid kahte tüüpi. Valed ning õiged. Võidab see, kes teeb õigeid otsuseid ning suudab panna teised seejuures eksima. Vahel küll tuleb õnn mängu ja kaotab see, kes matemaatiliselt tegi õigesti. Noh näiteks.
Aa.. võib-olla mõni teist ei tea, kuidas asi käib..
Igale mängijale jagatakse 2 kaarti, neid näevad ainult nemad ise, teised neid ei näe, neid nimetatakse pocket-kaartideks ehk taskukaartideks. Käimiskordadest ma siinkohal rääkida ei viitsi. Siis jagatakse lauale veel 5 community-kaarti, mida näevad kõik ja nende kaartidega nad saavad kombineerida enda taskukaarte. Kokku siis 5 kaardi paremus, ehk siis mängija kas kasutab enda kaartidest mõlemat ja 3 community-kaarti. Või siis 1 ja 4.. Kui asi täitsa perses on, siis ei saagi enda kaarte kasutada, kuna nad on nii nõrgad võrreldes laual oleva 5 kaardiga. Nii, nüüd siis näite juurde, matemaatiliselt õige liigutus.
Oletame, et mängija NR1 hoiab käes kaarte ruutu Äss ja poti Äss.
Oletame, et mängija NR2 hoiab käes kaarte risti Kuningas ja risti 7.
Kui nüüd mõlemad mängijad panid kogu oma rahad mängu enne community-kaartide tulekut, siis matemaatiliselt võidab mängija NR1 ~88% kordadest ning mängija NR2 12% kordadest. Kui mängida 100 kätt selliste kaartidega sama moodi siis võidaks mängija NR1 88 korda, mängija NR2 12 korda.
Ja oletame, et lauale tuleb 7 7 2 8 9. Siis on mängijal NR1 kaks paari, Ässad ning seitsmed.
Aga mängijal NR2 on 7-mete kolmik, ning tema võidab. See oli täielik õnn, et ta võitis. Esimene mängija saab end vaid lohutada sellega, et ta mängis matemaatiliselt õigesti.
Okei see selleks, mis ma siin ikka targutan. Lihtsalt tahtsin mõnele situatsiooni hundile öelda sellega, et kui.. tegelt vahet pole isegi, las ta jääda.
Praeguseks lõpetan, loodan, et teine kord jookseb jutt kergemini ja kurb, et praegune post jäigi ainult pokkerist rääkima. Aga pole hullu, ehk, loodan.
Võiks vist kirjutada peatükkidena.
Alustuseks siis räägiksin endast. Nimeks Tõnis, nagu te kõik teate. Olen õpilane, õpin Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis 11c klassis, bioloogia kallakuga klassis. Kui juba koolist juttu siis siinkohal tahaksin mainida, et ei viitsi üldse koolis käia aga kuidagi ikka ajan end hommikuti üles, et sinna minna ja tunda 2011. aasta suvel seda tunnet, et läbi sai. Kuigi kõik, kes on koolid lõpetanud räägivad, et oh kooliaeg oli nii hea aga ma ei arva nii. Ega ma tegelikult ei tea ju aga praegu tunnen lihtsalt, et see, et ma koolis käin, see on mõttetu, tegelt ta ju ei ole aga nii ma tunnen. Tunnetest rääkides olen ma küllaltki kinnine inimene, otse tugevaid arvamusi välja öelda ei oska (või ei julge, ei tea). Väga vabalt suhtlen ainult inimestega, kes on lähedased. Võõrastega rääkides pigem vaikin ja kui üldse on juttu inimestega, kelle vastu mul suuremat austust ei ole siis lihtsalt ei viitsi midagi öeldagi, loodan, et keegi ei solvunud nüüd.
Hobiks on mul pokker. Ilmselgelt tuli teil esimese mõttena pähe, mis inimesega nüüd siis tegu on. Arvan, et enamus, kes teist seda blogi loeb täpselt ei teagi, mis see pokker on, ehk teab reegleid ja esmareaktsioon on, et tegemist on hasartmänguga. Aga nii palju võin teile öelda, et pokker on oskusmäng. Muidugi mängib mingil määral rolli ka õnn. Mängijaid on ka erinevaid. Lühidalt öeldes on võitvad ja kaotavad mängijad, pikas perspektiivis. Kaotavad on need, kelle iseloomujooned lihtsalt ei luba võita. Need, kes mängivadki entertainment eesmärgil, näiteks peale palgapäeva panevad summa kõrvale, et järgmine pühapäev kodus arvuti taga pokkerit toksida, arvestades sellega, et nad kaotavad. Võib-olla olen isegi kaotavad mängija, ei tea, ei ole veel nii palju mänginud, et kindlat midagi öelda. Kuid nii palju oskan öelda, et eesmärgiks olen võtnud saada võitvaks mängijaks, õpin palju ja õppida on ka veel tohutult.
Mis arvavad teised, et mängin pokkerit?
Mõni ei ütle oma arvamust, muigab lihtsalt ja mõtleb, et ma olen ikka üks loll inimene.
On ka neid, kes teavad, et tegemist on oskusmänguga ja toetavad mind ning aitavad kui oskavad.
Mõni tuleb ikka vastu ja küsib noh palju maha mängisid? Ainult naeran selle üle, mõtteis.
Isa mul pole üldse selle poolt, et mängin. Võib-olla ta teab omast kogemustest, et hasartmängud ei ole head, tean ise ka seda. Aga pokker ei ole hasartmäng, võinoh.. kuidas võtta. Kui võtta hasartmängu niimoodi, et.. Mängida palju, siis võib-olla tõesti. Aga selle mõttega, et oh mängin ja proovin võita, äkki seekord joppab, ei.. Nii ma ei mõtle.
Ema on veidi mõistlikum. Kuigi tean, et talle sisimas ei meeldi see, siis ta nii väga vastu ei ole. Ütleb lihtsalt, et oleksin ettevaatlikum. Luban, et üritan.
Aga kurat, mis see pokker on siis?
Pokker on mäng, kus tuleb vastu võtta otsuseid. Otsuseid on vaid kahte tüüpi. Valed ning õiged. Võidab see, kes teeb õigeid otsuseid ning suudab panna teised seejuures eksima. Vahel küll tuleb õnn mängu ja kaotab see, kes matemaatiliselt tegi õigesti. Noh näiteks.
Aa.. võib-olla mõni teist ei tea, kuidas asi käib..
Igale mängijale jagatakse 2 kaarti, neid näevad ainult nemad ise, teised neid ei näe, neid nimetatakse pocket-kaartideks ehk taskukaartideks. Käimiskordadest ma siinkohal rääkida ei viitsi. Siis jagatakse lauale veel 5 community-kaarti, mida näevad kõik ja nende kaartidega nad saavad kombineerida enda taskukaarte. Kokku siis 5 kaardi paremus, ehk siis mängija kas kasutab enda kaartidest mõlemat ja 3 community-kaarti. Või siis 1 ja 4.. Kui asi täitsa perses on, siis ei saagi enda kaarte kasutada, kuna nad on nii nõrgad võrreldes laual oleva 5 kaardiga. Nii, nüüd siis näite juurde, matemaatiliselt õige liigutus.
Oletame, et mängija NR1 hoiab käes kaarte ruutu Äss ja poti Äss.
Oletame, et mängija NR2 hoiab käes kaarte risti Kuningas ja risti 7.
Kui nüüd mõlemad mängijad panid kogu oma rahad mängu enne community-kaartide tulekut, siis matemaatiliselt võidab mängija NR1 ~88% kordadest ning mängija NR2 12% kordadest. Kui mängida 100 kätt selliste kaartidega sama moodi siis võidaks mängija NR1 88 korda, mängija NR2 12 korda.
Ja oletame, et lauale tuleb 7 7 2 8 9. Siis on mängijal NR1 kaks paari, Ässad ning seitsmed.
Aga mängijal NR2 on 7-mete kolmik, ning tema võidab. See oli täielik õnn, et ta võitis. Esimene mängija saab end vaid lohutada sellega, et ta mängis matemaatiliselt õigesti.
Okei see selleks, mis ma siin ikka targutan. Lihtsalt tahtsin mõnele situatsiooni hundile öelda sellega, et kui.. tegelt vahet pole isegi, las ta jääda.
Praeguseks lõpetan, loodan, et teine kord jookseb jutt kergemini ja kurb, et praegune post jäigi ainult pokkerist rääkima. Aga pole hullu, ehk, loodan.
Subscribe to:
Posts (Atom)
